RMK kommunikatsioonispetsialisti Kristiina Viironi sõnul on loodusesse minek muutunud inimeste jaoks lihtsaks viisiks argirutiinist eemaldumiseks. RMK andmetel on külastused loodusradadele aastast-aastasse oluliselt kasvanud, 10 aastaga ligi 68 protsenti. 

Pandeemia viis matkamise massidesse

Ka Matkaspordi eksperdi Georgi Klimakovi sõnul on huvi matkamise vastu viimastel aastatel märgatavalt suurenenud. Tema hinnangul muutus matkamine eriti populaarseks pärast koroonapandeemiat.

„Inimesed otsivad üha enam võimalusi looduses aja veetmiseks, et saada eemale digimaailmast ja linnakärast,“ ütles Klimakov. Tema sõnul on matkamine muutunud kergemaks ja kättesaadavamaks, kuna tänapäevane varustus on varasemast kergem, mugavam ja lihtsam kasutada. See on teinud looduses liikumise atraktiivseks ka perede ja algajate seas. Samuti loob suvine aeg ja puhkused rohkem võimalusi õues viibimiseks. 

RMK kommunikatsioonispetsialisti sõnul on oluline valida matkale minnes riietus vastavalt ilmastikule. Soovitav on kihiline riietus ja alati võiks kaasas olla veekindel pealisrõivas. Jalatsid peaksid samuti olema ilmastikule vastavad ja eelistatavalt veekindlad. „Kindlasti tasub pikemale matkale minna sissekantud jalatsitega, sest villis jalad võivad retke nurjata,“ ütles ta. 

Viiron rõhutas ka matka planeerimise olulisust: “Matka planeerimisel tuleks läbi mõelda marsruut, kestus ja varustus. Liikudes mööda tähistatud RMK radu on lihtne looduses puhata ja eksimist ei ole vaja karta.” 

Huvi kasvab ka rahvusvaheliste matkaradade vastu

Matkaspordi eksperdi hinnangul matkavad eestlased endiselt eelkõige kodumaal, kuid huvi välismaa matkasihtkohtade vastu on kasvamas. Populaarsemateks sihtkohtadeks on tema sõnul Norra, Rootsi, Island, Alpid, aga ka kaugemad paigad nagu Gruusia või Nepaal.

„Välismaale minnakse tihti konkreetse eesmärgiga: näiteks mõnele mäele tõusmiseks või tuntud matkaraja läbimiseks,“ ütles ta. Tema sõnul on Eesti heade ligipääsude ja võrgustiku tõttu sobiv koht matkamisega alustamiseks, ent kogemuse kasvades hakatakse järjest enam vaatama ka piiri taha.

Klimakov toonitas, et matkavarustuse valik sõltub eelkõige sellest, kuhu ja kui kauaks minnakse. Kui tegu on lühikese jalutuskäiguga Eestis, piisab lihtsamatest vahenditest. Mitmepäevane matk või matkamine välismaal, kus tingimused võivad kiiresti muutuda - näiteks soojast ilmast mägede külma -, eeldab aga juba spetsiaalsemat varustust.

“Seetõttu on matkavarustust soetades oluline enne põhjalikult läbi mõelda: mis on endal olemas, mida saab laenata või soetada kasutatult ja millesse tasub investeerida,“ ütles Inbanki Eesti äriüksuse juht Andrus Salusoo.

Matkavarustus ei pea olema kallis

Kallim matkavarustus, näiteks kvaliteetne seljakott, vihmakindel varustus või mitme inimese telk võib tähendada mitmesajaeuroseid väljaminekuid. Salusoo sõnul tasub enne suuremate ostude tegemist kulutused hoolikalt läbi mõelda ja vajadusel jagada need pikemale perioodile: „Kui on soov soetada kvaliteetsemat matkavarustust, mis teeniks kasutajat aastaid, on mõistlik hinnata, kas kogu ostusumma tuleb korraga tasuda või saab kulutuse jagada kuude peale. Mitmed kauplused pakuvad lahendusi, mis võimaldavad teha suurem investeering intressivabalt mitmete osamaksetena.”

Salusoo sõnul on soovitatav mõelda laiemalt - mitte ainult hinna, vaid ka kasutussageduse ja vastupidavuse peale: „Kui varustus jääb kappi seisma, on see halb investeering. Kui aga perel on plaan matkata igal hooajal, siis on mõistlik soetada mugavad ja ilmastikukindlad tooted, mis kestavad aastaid.”

Matkaspordi ekspert Georgi Klimakov rõhutas, et alustaval matkahuvilisel ei ole vaja kallist varustust. Olulisem on teadlik planeerimine ja esmavajaduste katmine. „Alustamiseks piisab täiesti lihtsamatest lahendustest. Kolm kõige olulisemat investeeringut matkajalatsid, ilmastikukindel riietus ja mugav seljakott. Mitmed muud esemed - näiteks fliisid, aluskihid ja joogitarbed - võib asendada olemasoleva spordi- või vabaajavarustusega,” tõi Klimakov välja.

Tema sõnul tasuks matkajalatsite puhul arvestada umbes 100 eurose väljaminekuga, seljakottide hinnad jäävad 80-200 euro kanti. Matkariiete hinnad sõltuvad matjaka eelistustest: lihtsamad asjad saab kätte 50 euroga, kuid korralikud matkariided, sealhulgas vihma- ja tuulekindla jope ja vahekihtide maksumus võib küündida isegi 600 euroni. 

RMK puhkealade külastused aastate lõikes:

  • 2014 – 1,9 miljonit

  • 2015 – 2,2 miljonit

  • 2016 – 2,3 miljonit

  • 2017 – 2,4 miljonit

  • 2018 – 2,7 miljonit

  • 2019 – 2,6 miljonit

  • 2020 – 2,9 miljonit

  • 2021 – 2,9 miljonit

  • 2022 – 2,96 miljonit

  • 2023 – 3 miljonit

  • 2024 – 3,2 miljonit