“Tarbijad on muutunud üha ettevaatlikumaks ning finantskäitumine läbimõeldumaks. Üldine majandusolukord ja tarbijate madal kindlustunne sunnivad kaaluma hoolikamalt finantskohustuse võtmist, seejuures mõtlema ka sellele, kuidas end kaitsta ootamatuteks olukordadeks,” lausus Inbanki laenude valdkonna juht Evelin Rahkema. 

Ettevaatlikkust kinnitab ka Eesti Panga statistika, mille kohaselt on aastaga tarbimislaenude võtmine langenud ligi 14%. Samas viitab värske Kantar Emori uuring sellele, et hoiakud laenude suhtes on muutumas. Kui 2024. aastal leidis 20% vastanutest, et võimalus tarbimislaenu võtta tõstab nende kindlustunnet, siis värskes uuringus arvas sama juba 28% vastajatest.

 “See näitab, et tarbijad ei välista laenu kui finantseerimisvahendit, kui selleks peaks vajadus tekkima. Samas soovitakse riske paremini maandada, mistõttu pakutakse turul üha enam lahendusi, mis aitavad inimestel end ebakindlates oludes kindlamalt tunda. Näiteks saab oma laenumaksed ootamatuste vältimiseks kindlustada,” lisas Rahkema. 

Maksekaitse kindlustust pakuvad mitmed pangad ja kindlustusseltsid erinevate nimede ja tingimustega, kuid selle eesmärk on üks – aidata laenuvõtjaid olukordades, kus sissetulek peaks ajutiselt või püsivalt katkema. 

Sagedamini kasutavad need, kellel on pikaajaline rahaline kohustus

Ifi kogemuse põhjal ei ole maksekaitse kindlustus nišitoode, vaid seda kasutavad väga erineva taustaga laenuvõtjad. Kõige sagedamini on tegu inimesega, kelle sissetulek sõltub palgast või ettevõtlusest ning kellel on pikaajaline rahaline kohustus, näiteks kodulaen, liising või tarbimislaen. Sageli on need tööealised inimesed, kellel on pere ja püsikulud ning kes soovivad olla kindlad, et ootamatu terviserikke või töökaotuse korral ei satuks nad makseraskustesse. 

“Oluline ühine joon on riskiteadlikkus. Need on kliendid, kes eelistavad hoida oma eeskujulikku maksekäitumist ja kodurahu kaitstuna ka siis, kui elu teeb ootamatu pöörde,” ütles If Kindlustuse strateegiliste partnerite arendusjuht Pilvi Sark.

Sarnast trendi kinnitab ka Inbanki kogemus. “Ligi pooled maksekaitse kindlustuse lepingud sõlmitakse tarbimislaenudele ja pooled järelmaksule. Tarbimislaenude puhul on kindlustus eriti populaarne väikelaenu klientide hulgas,” selgitas Rahkema. Ta lisas, et  uute lepingute sõlmimisel soovivad kliendid maksekaitse lisada pea viiendikul juhtudest, kus see kohaldub. Samuti on teenus üha populaarsem ka juba varem sõlmitud laenulepingute puhul,” selgitas Rahkema. 

Peamiseks põhjuseks ajutine töövõimetus või töötuks jäämine

Nii kindlustuse kui panga esindaja nendivad, et huvi kasvu taga on eeskätt muutunud majanduskeskkond. “Üldine majandusolukord ja pingeline tööturg on muutnud inimesed ettevaatlikumaks. Kui varem nähti laenumaksekindlustust pigem lisakuluna, siis üha enam nähakse seda kui turvavõrku, mis aitab vältida halvimaid stsenaariume. Kliendid mõistavad täna paremini, et ka ühe ootamatu sündmuse mõju igakuisele laenumaksele võib olla väga suur,” kirjeldas Pilvi Sark.  

Kindlustusjuhtumite põhjused on ajas püsinud sarnased, kuid muutunud on nende sagedus. Põhipõhjused on jäänud samaks ehk kõige sagedamini on hüvitise aluseks ajutine töövõimetus haiguse või õnnetuse tõttu ning töötuks jäämine. “Samas on viimastel aastatel märgata trendi, kus sagenenud on juhtumid, mille põhjuseks on töökoha kaotus tööandja algatusel, näiteks koondamise või ettevõtte majanduslike raskuste tõttu. See kinnitab, et maksekaitse kindlustus ei ole pelgalt terviseriskide, vaid ka majanduslike riskide maandamise tööriist,” lisas Sark.

Ka panga vaatest on tegemist lahendusega, mis aitab maandada riske mõlemale poolele. “Maksekaitse kindlustus on võit mõlemale osapoolele. Klientidel on riskid maandatud ootamatuste osas, samuti on pangal väiksem risk kliendi kohustuste vastu,” ütles Rahkema. 

Hüvitis võib küündida tuhandetesse eurodesse

Hüvitise suurus sõltub otseselt igakuisest laenumaksest ja lepingutingimustest. Näiteks töötuks jäämise või ajutise töövõimetuse korral katab kindlustus igakuiseid laenumakseid vastavalt lepingus toodud piirmääradele ning seda on võimalik saada kuni 6 järjestikuse kuu jooksul ühe juhtumi kohta. “Traagilisemate sündmuste korral, nagu püsiv töövõime kaotus või surm, katab kindlustus laenujäägi kuni 25 000 euro ulatuses. See on summa, mis aitab inimesel või tema lähedastel kohaneda keerulise olukorraga, ilma et laenukohustus muutuks üle jõu käivaks,” selgitas kindlustusekspert. 

Inbanki esindaja tõi näite, et kui kuumakse on 500 eurot ja kindlustus katab 6 kuud, võib olenevalt lepingust kindlustus katta kuni 3000 euro ulatuses laenu tagasimakseid. “See on märkimisväärne summa, mis kindlasti aitab perekondi ebakindlatel aegadel,” lisas Evelin Rahkema.

Samas tuleb arvestada ka piirangutega, näiteks on kindlustuskaitse puhul oluline arvestada ooteaegade ja omavastutuse perioodidega. Kaitse ei rakendu kohe lepingu sõlmimisel, vaid töötuse puhul on ooteaeg 60 päeva ning terviserikete puhul 30 päeva. Lisaks on juhtumi korral 30-päevane omavastutusperiood, mis tähendab, et hüvitist hakatakse arvestama alates 31. päevast. “Kindlustus ei kehti juhul, kui töölt lahkutakse omal soovil või poolte kokkuleppel, kui töökaotus oli ette teada enne lepingu sõlmimist või kui haigus oli diagnoositud varem. Välistatud on ka tahtlikust tegevusest tingitud juhtumid,” selgitas kindlustusekspert.