„Energiasalvestitele tasub mõelda eelkõige neil majapidamistel, kus kasutatakse elektrikütet, näiteks soojuspumpasid. Ahju- või gaasiküttega kodudes, kus elektritarbimine jääb 10–20 kWh juurde päevas, kaob energiasalvesti mõte ära,” ütles Solar4you juhatuse liige Rando Simson.

Tema sõnul on viimastel aastatel üha teravamaks muutunud probleem, et päikeseenergia võrku tagasi müümine ei ole tarbijale enam kuigi tasuv. Seetõttu otsivad inimesed uusi võimalusi, kuidas toodetud energiat ise kasutada ja salvestada. „Kui 2022. aastal teeniti võrku tagasi müümiselt suuri summasid, siis alates 2023. aastast on olukord muutunud ning võrku müümine on paljude jaoks oma mõtte kaotanud. Selle trendi pöördumist ei ole praegu näha,” lisas Simson.

Siin tulevadki mängu energiasalvestid ehk akud. Päevasel ajal salvestatakse päikesepaneelidega toodetud energia akudesse ning tarbimine ajastatakse nii, et kõrgema elektrihinnaga tundidel kasutatakse salvestatud energiat. Selleks on vaja börsitarkusega energialahendust, mis võimaldab akusid kasutada just siis, kui see on majanduslikult kõige kasulikum.

Energiasalvesti paigaldatakse peamiselt omatarbe katmiseks

„Peamine põhjus, miks energiasalvesti majapidamise juurde paigaldatakse, on omatarbe katmine. See, et osa aastast võib energiat üle jääda ja seda soovi korral võrku müüa, on pigem boonus,” tõdes Solar4you ekspert. Selle eelduseks on võrgupakett, mis lubab energiat võrku müüa.

Energiasalvesti valimise esimene samm on oma energiatarbimise ülevaatamine. Näiteks saab seda teha Elektrilevi iseteeninduses, kust on võimalik vaadata majapidamise tarbimist. Seejuures tasub eraldi tähelepanu pöörata kallimatele elektritundidele – näiteks kuuele tunnile hommikul ja kuuele tunnile õhtupoolikul, mil suurima tõenäosusega just salvestatud energiat kasutama hakatakse. 

„Kui selgub, et majapidamine tarbib neil aegadel keskmiselt 20–40 kWh energiat, võikski rääkida samas suurusjärgus aku soetamisest,” rääkis Simson. Tema sõnul toodavad õigesti paigaldatud päikesepaneelid keskmiselt 60–80 kWh energiat päevas, mis on piisav, et katta majapidamise enda tarbimine ja laadida akud täis.

Solar4you kogemusel on kodumajapidamistes kõige populaarsemad 20–40 kWh mahutavusega akud. Need, kes soovivad lisaks turul kaubelda, valivad enamasti 60 kWh või suurema mahutavusega akud.

Parim koht on soe siseruum

Seejärel tuleb valida akudele sobiv asukoht. Paljudel majapidamistel on olemas soojad garaažid või tehnoruumid, mis on salvestite paigaldamiseks hea eeldus, sest akud vajavad stabiilset, umbes 15-kraadist sisetemperatuuri.

„Olemas on ka õue paigaldatavaid salvesteid, kuid sellisel juhul tuleb valida õige seade – selline, millel on olemas küttesüsteem ning mis on ilmastiku- ja tolmukindel. Samuti tuleb arvestada, et välilahendus tarbib rohkem energiat ning sellega võib esineda rohkem tõrkeid,” selgitas Simson. Tema sõnul paigaldatakse nende kogemuse põhjal salvestid enamasti siiski siseruumidesse.

Paigaldamisel tuleb järgida omavalitsuse nõudeid

Energiasalvesti paigaldamisel tuleb järgida ka kohaliku omavalitsuse nõudeid. „Paigaldamiseks peab olema projekt, mille alusel esitatakse kohalikule omavalitsusele ehitusteatis. Alles pärast selle kinnitamist tohib paigaldusega alustada ning salvestit võib kasutama hakata pärast kasutusloa väljastamist. Samuti tuleb salvesti paigaldamisest teada anda oma kodukindlustuse pakkujale,” lisas Solar4you ekspert.

Eksperdi sõnul on üks peamisi vigu salvestite paigaldamisel just valesti tehtud paigaldus. „Probleeme on olnud eelkõige omal käel paigaldamisega. Väga paljudele tuleb üllatusena nii temperatuurinõue kui ka see, et paigaldamiseks on vaja korrektset dokumentatsiooni,” nentis Simson.

Näiteks on ette tulnud juhtumeid, kus inimesed laevad õues paikneva energiasalvesti 20 miinuskraadiga tühjaks, kuid seda enam täis laadida ei saa, sest väljas on liiga külm. „Siis ei olegi muud teha kui oodata kevadisemaid ilmasid,” lisas Simson.

Lisaks rõhutas ta, et paigaldamisel tuleb arvestada ka Päästeameti nõuetega. Päästeamet jälgib salvestite paigaldamist tähelepanelikult, et maandatud oleksid kõik tuleohutusega seotud riskid.

Väga soodsate akude puhul kannatab ohutus

Üldiselt energiasalvestid regulaarset järelhooldust ei vaja. „Siin kehtib reegel, et mida kallim, seda parem lahendus. Head ja töökindlad salvestid on kaughallatavad ja -juhitavad, mistõttu on ka nende jälgimine ja hooldamine lihtsam,” ütles Simson.

Soodsamate lahenduste puhul võib tekkida vajadus aku balansseerimiseks. See tähendab, et kui aku laetuse tase hakkab kõikuma, tuleb akuelementide töö uuesti tasakaalu viia.

Hea ja töökindla 40 kWh mahutavusega energiasalvesti hind koos paigaldusega jääb umbes 14 000 euro juurde, premium-klassi seadmete puhul ligikaudu 19 000 euro lähedale. „Kindlasti saab ka odavamalt. Kui pakkumine tundub üliodav ja väga hea diil, tuleb arvestada, et see odavus tuleb millegi arvelt,” lisas Solar4you ekspert.

Tema sõnul on olnud piisavalt juhtumeid, kus inimesed on tellinud aku ise Hiinast, kuid tehniliselt ei ole need akud ohutult ehitatud. „Oleme ka ise eri akudele sisse vaadanud ning näinud, kuidas on kokku hoitud isolatsioonilt, kaabliühendustelt ja anduritelt. Kõik need riskid jäävad omaniku enda kanda ning ka kindlustus võib sellisel juhul kahjujuhtumist keelduda,” selgitas Simson. Ta julgustab selliste seadmete paigaldamisega mitte ise tegelema, kui inimesel ei ole just vastavat elektrialast pädevust. Korrektselt paigaldatud seadmetel on sõltuvalt tootjast üldjuhul ka 10–15-aastane garantii.

Kuna energiasalvesti on kodumajapidamise jaoks märkimisväärne investeering, tasub enne ostu hinnata nii selle tegelikku vajadust, eeldatavat tasuvusaega kui ka mõju pere-eelarvele. 

Inbanki Eesti äriüksuse juhi Hanno Ladvase sõnul ei ole energiasalvesti emotsiooniost, vaid praktiline ja pikaajaline investeering, mille puhul tuleks läbi mõelda nii seadme ja paigalduse maksumus kui ka see, kuidas suurem väljaminek igakuisesse eelarvesse sobitada. „Kui kogu summa korraga välja maksmine ei ole mõistlik või võimalik, võib kaaluda erinevaid finantseerimislahendusi, sealhulgas järelmaksu, mis aitab suurema ühekordse kulu jaotada pikema perioodi peale,” ütles Ladvas.

Tema sõnul näitab ka Inbanki viimatine uuring, et Eesti inimesed kasutavad järelmaksu ja tarbimislaene valdavalt vajaduspõhiselt ning tihti just koduga seotud investeeringuteks. „Järelmaksu peamise põhjusena tõi ligi pool vastajatest välja vajaduse hajutada suurem ühekordne kulu, mida muidu oleks keeruline korraga välja käia. Kolmandik vastanutest ütles, et kasutab järelmaksu teadliku valikuna selleks, et jagada kulutus mitmeks osaks ja hoida igakuine eelarve tasakaalus,” iseloomustas Ladvas tarbijate käitumist. Ta lisas, et suuremate kodu ja tehnikaga seotud ostude puhul on näha, et inimesed mõtlevad rahastamise peale juba ostu planeerides. 

Energiasalvesti tasuvusaeg on 5–7 aastat

Solar4you eksperdi sõnul saab energiasalvesteid lisada nii uutele kui ka juba varem paigaldatud päikesepaneelidele, kuid mõnel juhul võib olla vaja vahetada inverter.

Energiasalvesti tasuvusaeg jääb üldjuhul 5–7 aasta ringi. Rusikareeglina võib tasuvuse arvutamisel võtta konservatiivse arvestuse aluseks näiteks 5 eurot ühe kWh kohta. Kui aku mahutavus on 40 kWh, võiks igakuine rahaline sääst olla ligikaudu 200 eurot ehk aastane sääst umbes 2500 eurot. Optimistlikuma arvutuse puhul võib aluseks võtta ka 10 eurot ühe kWh kohta.

Inbanki Eesti äriüksuse juht rõhutas, et energiasalvesti puhul peaks otsuse tegemisel kindlasti vaatama ka, millise perioodi jooksul investeering end ära tasub. „Kui seadme tasuvusaeg jääb 5–7 aasta juurde, on tegemist pikaajalise otsusega, mille mõju pere-eelarvele tuleks hinnata samamoodi nagu iga teise suurema koduinvesteeringu puhul. Kui kuumakse jääb mõistlikule tasemele ja investeering aitab samal ajal elektrikulu vähendada, võib järelmaks olla üks võimalus hajutada kulu ajas nii, et kodu energiatõhususse panustamine ei muutu igakuises pere-eelarves liialt koormavaks,” ütles Ladvas.