„Iga kolmas Eesti elanik kasutas eelmisel aastal järelmaksu või tarbimislaenu, selgus Inbanki tarbijauuringust. Kuigi inimeste osakaal, kes on laenutooteid kasutanud, on eelmise kahe aastaga võrreldes jäänud üsna samale tasemele, on huvitav muutus toimunud laenu kasutamise eesmärkides,“ ütles Inbanki laenude ja kaartide müügijuht Evelin Rahkema.
Laenu või järelmaksu kasutatakse enamasti koduse keskkonna parandamiseks (30%), kodutehnika ja elektroonikaseadmete soetamiseks (27%) ning auto ostuks või remondiks (25%). “Kuigi laenu kasutamine kodukeskkonna parandamiseks langes aastaga märkimisväärselt, näitab statistika, et kodu on inimeste jaoks tähtis ning isegi majanduslikult ebakindlal ajal, kui tarbijate kulutused pea kõigele suurenenud, ei lükata koduga seotud olulisi kulutusi edasi,” selgitas Rahkema.
Võrreldes eelmise aastaga kahekordistus laenutoodete kasutamine kodutehnika ja elektroonikaseadmete, sealhulgas telefonide ja sülearvutite soetamiseks. Samuti kasvas kaks korda makselahenduste kasutamine reisimiseks.
Inbanki eksperdi sõnul on selle trendi taga erinevate makselahenduste parem kättesaadavus ja tarbijate kasvanud teadlikkus võimaluste osas, mis muudavad ostlemise mugavamaks. Samuti mõjutab trendi üleüldine hinnakasv, mis suunab tarbijaid ostusummat mitmete kuude peale hajutama.
„Kui varem osteti elektroonikaseade reeglina välja või kasutati järelmaksu, siis üha enam on ka neid, kes otsustavad telefoni või sülearvuti hoopis rentida. Suund omamise asemel tooteid rentida kasvab erinevates sektorites iga aastaga ning lisaks telefonidele ja sülearvutitele, muutub üha populaarsemaks ka näiteks nutikellade ja tahvelarvutite soetamine keskkonnasõbralikuma renditeenuse abil,“ märkis Rahkema.
„Automaksust tõugatuna kasvasid eelmisel aastal nii autolaenu kui ka liisingu taotlused võrreldes 2023. aastaga 14%. 2025. aasta algus on pärast automaksu jõustumist olnud ootuspäraselt tagasihoidlik, kuid turu elavnemist võib taas oodata kevadel ja enne juulikuist käibemaksutõusu,“ lausus Rahkema.
Autolaenu ja -liisingu keskmised taotluste summad on eelneval kahel aastal jäänud enam-vähem samale tasemele, vastavalt 7500 ja 21 500 eurot. Aastaga vähenes väikelaenu keskmine summa, olles 2024. aastal ca 3400 eurot. Taotluste arv kasvas sealjuures 6%.
