Hoolimata direktiivi eesmärkidest on eestlaste huvi seadmeid uuesti ringlusesse viia lahja, selgus sel suvel Eestis läbi viidud uuringust. “54 protsenti eestlastest jättis oma viimase nutitelefoni, mille kasutamise lõpetas, lihtsalt sahtlisse seisma. Samas on paljud neist nutitelefonidest veel täiesti heas korras ja kasutuskõlblikud. Kui inimesed endale telefoni ostmise asemel näiteks rendiksid, siis oleks seadme uuesti ringlusse jõudmine tagatud,” sõnas Inbanki äriarenduse juht Piret Paulus.
Inbank on koostöös iDealiga pakkunud Apple’i nutitelefonide ja sülearvutite renditeenust alates mullu sügisest ning hiljuti lisandusid renditavate seadmete hulka koostöös ONOFF-iga ka Apple’i ning Samsungi nutitelefonid ja tahvelarvutid.
Inbanki äriarenduse juhi sõnul on elektroonikaseadmete renditeenus eelkõige mugavusteenus, mille puhul on fikseeritud kuutasuga võimalik seadme ostmise asemel see endale soovitud perioodiks rentida. “Rent on taskukohane viis omada kõige uuemaid seadmeid ning see on põhjus, miks teenus populaarsust kogub. Seejuures on renditeenus soodsam, kui seadme väljaostmine, sest klient maksab renti ainult selle perioodi eest, millal ta reaalselt seadet kasutab. Seadmetel on jääkväärtus ehk klient ei tasu rendiperioodil kunagi seadme täisväärtust,” selgitas Paulus, lisades, et rendiseadmed on valdavalt kaetud kindlustusega, mis teeb nende kasutamise tarbija jaoks muretuks.
Renditeenus on seadme väljaostmisega võrreldes soodsam
Rendiperiood ja seadme planeeritav kasutusperiood on omavahel tihedalt seotud. Arvutite puhul on populaarsem valik 2-3 aastane rendiperiood, sest üldjuhul ei soovita arvutit iga aasta vahetada. Nutitelefonide puhul on arvestatud ka lühema rendiperioodiga, sest paljud kasutajad soovivad näiteks uue iPhone saabumisel telefoni koheselt värskema mudeli vastu välja vahetada.
Nutiseadmete rendi teenuse hinnad varieeruvad 30-50 euro vahel. Kuna rendi kuutasu on järelmaksuga võrreldes soodsam, siis sõltuvalt seadmest ja rendiperioodist jäävad igakuised tasud 25-50 euro ringi. Renditeenuse puhul on võimalik lisaks rentida ka lisatarvikuid ja -teenuseid ning maksta ikkagi väiksemat kuutasu, mis teeb teenuse taskukohasemaks kui paarituhandene kallim seade koheselt välja osta.
“Renditeenus ei ole krediiditoode, mistõttu on see meelepärane ja eelistatud palju laiemale sihtrühmale ning klientidele, kes eelistavad küll seadme eest maksta kuumaksetena, kuid ei soovi sõlmida järelmaksu- ega laenulepingut. Madalad kuutasud teevad pakkumise atraktiivseks uutele tarbijatele, näiteks tudengitele. Samuti renditakse kindlustuspaketiga toodet sageli ka kooliealistele lastele, kellel tõenäoliselt võib rohkem õnnetusi seadmetega juhtuda,” selgitas Paulus.
Seadmeid taaskasutades väheneb CO2 emissioon
Renditeenuse kasuks räägib ka aina laiemalt kanda kinnitav ringmajanduslik mõtteviis. Iga aastaga kasvab nende inimeste hulk, kes püüavad teha keskkonnasõbralikumaid tarbijaotsuseid. Renditeenus tähendab nii tarbija kui ka müüja jaoks, et seadmed saavad alati uue elu, mitte ei jää sahtlisse seisma ja ei muutu juba pärast esimest kasutajat prügiks. Näiteks nutitelefonide puhul näeme, et tarbijad võtavad üha enam rendimudelit omaks - Inbank Rendi rendiportfellist moodustavad 67 protsenti just nutitelefonid.
Inbanki äriarenduse juht lisas, et väikestel tarbeelektroonikaseadmetel, nagu mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja sülearvutid, on ringmajanduse jaoks suur väärtus, sest need sisaldavad erinevaid materjale ja kriitilise tähtsusega tooraineid, mida saab jäätmete tõhusa käitlemise korral ringlusse võtta või taaskasutada.
“Seega aitab igaüks, kes suunab seadmed taaskasutusse kas iseseisvalt või läbi renditeenuse, vähendada ka CO2 jalajälge,” rõhutas Paulus, kelle sõnutsi on keskkonnamõjusid arvesse võttes renditeenuse potentsiaal tulevikus veelgi suurem. “Rentida on ju võimalik ka muid kodu- või elektroonikaseadmeid - näiteks kohvimasinaid, tolmuimejaid, robotniidukeid jne.”
