Egoni kogemustepagas on sisukas ja kirju. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli juhtimise ja turunduse magistrikraadiga ning õppinud vahetusüliõpilasena ka Prantsusmaal. Ta on olnud Euroopa Innovatsiooniakadeemia kaasasutaja ning proovinud ka ise startupi luua. Edasi suundus ta Taxifysse ehk tänase Bolti tiimi Mehhikos, kus sai kogemuse kiiresti kasvava tehnoloogiaettevõtte ülesehitamisest rahvusvahelisel turul. Mehhikos töötas Egon ka fintech-ettevõttes, kus tegeles krediidi kättesaadavuse parandamisega Ladina-Ameerikas. 

“2022 aastal tulin tagasi Eestisse ja jõudsin //koodi, sest tahtsin teha oma senisele kogemusele tugeva tehnilise jätku. Mind motiveeris soov liikuda lähemale tehnoloogia loomise poole, mitte olla ainult äri ja kasvu poolel,” meenutab ta. 

Tagasivaatavalt kirjeldab Egon oma kogemust //koodis kui väga praktilist, intensiivset ja arendavat. “Mind kõnetas algusest peale see, et õppimine ei toimunud klassikaliste loengute kaudu, vaid ise tehes, katsetades ja koos teistega lahendusi otsides. Kõige rohkem üllatas mind ilmselt see, kui palju on võimalik õppida just iseseisva ja õppijalt õppijale metoodika kaudu. Samuti oli minu jaoks väga väärtuslik //koodi kogukond ja see, et minu ümber olid inimesed, kes olid sama motiveeritud ja läbisid sarnaseid väljakutseid.”

Kuidas kirju kogemustepagas sai sillaks kraadiõppele

//kood teeb koostööd ülikoolidega, mis annab võimaluse pärast tehnoloogiakooli lõpetamist soovi korral õpingutega jätkata. Muuhulgas võetakse iga lennu kuni 10 parimat lõpetajat vastu eritingimusel TalTechi IT-teaduskonna bakalaureuseõppe õppekavadele.

Nende seas ka Egon, kes õpib bakalaureuseõppes IT süsteemide arendust.

“//kood andis tugeva projektipõhise praktilise vundamendi, aga kraadiõpe tundus võimalusena minna veel sügavamale, saada juurde süsteemsemat arusaama ja laiendada oma vaadet kogu IT-valdkonnale,” kirjeldab Egon oma teekonna kraadiõppes jätkamist kui loomulikku järgmist sammu.

Hoiakut ja motivatsiooni ei saa õpetada, kõik ülejäänud oskused on arendatavad 

Tänaseks on Egon õpingute kõrvalt jõudnud tööle Inbanki, kus tegutseb juba pea kaks aastat tooteinseneri positsioonil. Inbanki toote- ja tehnoloogiaüksuse operatsioonide juhi Tiiu Ehastu sõnul on Egoni varasem //koodi kogemus sillutanud baasi ning kinnitas juba värbamisprotsessis, et tal on tugev loogiline mõtlemine ja arusaam tehnoloogia eri tahkudest. “Samas oli meie jaoks olulisem tema soov panustada ja koos midagi väärtuslikku ehitada. Seda hoiakut ja motivatsiooni ei saa õpetada, kuid kõik ülejäänud oskused on arendatavad ja tulevad töö käigus.” 

“Suurim reaalsuskontroll õpingute ja töö vahel oli ilmselt see, et päris töös ei lahenda sa enam ainult piiritletud õpiülesandeid, vaid töötad olemasolevate süsteemide, äriliste prioriteetide ja tiimi kokkulepete sees. Osad süsteemid võivad oma mahult olla väga suured ning muudatusi tehes tuleb arvestada, et äri ikka toimiks ja midagi lõppkasutaja jaoks ära ei lõhuks. Õppides keskendud eelkõige sellele, et lahendus töötaks ja et sa ise õpiksid,” ütleb Egon. “Tööl lisanduvad juba skaleeritavus, süsteemide pikaajaline toimimine, koostöö teiste tiimide arendajatega ning see, kuidas sinu töö mõjutab lõppkasutajat ja ettevõtte eesmärke.” 

Egoni sõnul on tänaseks suurimaks arengukohaks see, kuidas liikuda heast arendajast järjest terviklikuma mõtlemisega inseneriks. “See tähendab mitte ainult koodi kirjutamist, vaid ka paremat süsteemset mõtlemist, arhitektuuri mõistmist, tehniliste valikute põhjendamist ja seda, kuidas näha oma töö mõju suuremas pildis. Mida rohkem kogemust tuleb, seda selgemaks saab, et areng ei seisne ainult uute tehnoloogiate õppimises, vaid ka oskuses teha paremaid otsuseid.”

Tehniline roll eeldab koodimise kõrval üha rohkem pehmeid oskuseid

Tehniliste rollide puhul hindavad ettevõtted täna väga kõrgelt ka nn pehmeid oskusi ehk selget eneseväljendusoskust, suutlikkust oma mõtteid struktureerida, küsida häid küsimusi, teha koostööd nii teiste arendajate kui ka äripoolega ning mõista, kuidas tehnilised otsused mõjutavad kasutajakogemust, toote arengut ja ettevõtte äritulemusi. 

“Rollist sõltumata on oluline võime mõelda kastist välja, olla uudishimulik ja avatud uutele tehnoloogiatele. Tehnilised rollid on täna kiires muutumises ning tehisaru areng on oluliselt muutnud seniseid arusaamu. Koodi kirjutamine üksi ei ole enam peamine kvaliteedinäitaja, sest järjest olulisemaks muutub oskus lahendada probleeme nutikalt, kasutada erinevaid tööriistu (sh AI-d) ning navigeerida kiiresti muutuvas keskkonnas. Otsime inimesi, kellel on nii energiat kui ka võime kiiresti kohaneda ja õppida,” sõnab Tiiu. 

Omadused, mis näitavad, et inimesel on potentsiaal tehnoloogilises rollis kiiresti areneda, on Tiiu hinnangul eelkõige paindlikkus ja võime kiiresti kohaneda, sest tehnoloogiamaailm muutub täna väga kiiresti. “Selle kõrval on oluline kriitiline mõtlemine ja oskus infot hinnata, mitte lihtsalt vastu võtta. Väga oluline on ka sisemine motivatsioon st tahe olla osa millegi ehitamisest ja panustada lõpptulemusse. Tehisaru areng on mängureegleid oluliselt muutnud ning koodi kirjutamine on täna kättesaadav pea kõigile. Seetõttu on järjest olulisem, kuidas inimene mõtleb, probleeme lahendab ja erinevaid tööriistu eesmärgi saavutamiseks kasutab.” 

Tehisaru abil on võimalik palju kiiremini nii eksida kui ka õnnestuda 

Inbankis tegutsetakse tootetiimidena, kus arendus ja toode käivad tihedalt käsikäes, mis tähendab, et arendajad ei ole ainult teostajad, vaid aktiivsed lülid toote kujundamisest. “Nad mõtlevad kaasa, aitavad prioriseerida ja otsustavad koos, mis on kliendi jaoks tegelikult oluline. Suurim väljakutse ongi sageli ideede tõlkimine toimivaks funktsionaalsuseks ning selle kõige väärtuslikuma osa tabamine, mida üldse ehitada ning milline mõju on arendusel kasutajakogemusele ja ka ettevõtte äritulemustele,” ütleb Tiiu.

Tehnilise poole pealt on fookuses kiired iteratsioonid ja pidev katsetamine. Tehisaru abil on võimalik palju kiiremini nii eksida kui ka õnnestuda, mis tähendab, et tehnilises rollis tuleb aina kiiremini õppida, kohanduda ja teha paremaid otsuseid juba järgmises iteratsioonis. 

“Minu tavaline tööpäev algab tavaliselt sellega, et vaatan üle prioriteedid ja pooleliolevad teemad. Seejärel on tiimikohtumine või sünk, kus arutame, mis seisus ülesanded on ja kas kuskil on takistusi. Ülejäänud päev möödub tavaliselt arenduse, koodi lugemise, lahenduste läbi mõtlemise, testimise ja aeg-ajalt ka teistega arutamise vahel. Mulle meeldib, et selles töös on korraga nii süvenemist kui ka koostööd, ühelt poolt on vaja iseseisvalt probleeme lahendada, teiselt poolt sünnivad parimad lahendused sageli koos tiimiga,” arvab Egon. 

Inbanki ja Egoni soovitused tehnoloogiast huvitundvale alustajale 

Tiiu: “Ehita ise! Tee väikeseid projekte, olgu selleks mõni mäng, lihtne rakendus või muu idee, mis sind päriselt huvitab ja lase sõpradel, perel või ka laiemal internetil neid kasutada ja testida. Parim viis tootearendust õppida on olla ise kogu protsessi juures algusest peale, ideest teostuseni. Nii õpid mitte ainult ehitama, vaid ka kuulama oma kasutajaid ja mõistma, mis päriselt väärtust loob.”

Egon: “Ära jää ootama hetke, mil tunned end täiesti valmis. Tihti tulebki järgmine samm teha enne, kui kogu pilt on selge. Kui sul on huvi tehnoloogia vastu ja valmisolek järjepidevalt tööd teha, siis on võimalik palju õppida ka siis, kui alustad täiesti uuelt positsioonilt. Iga uus asi on alguses raske ning ebamugav. Kõige olulisem on alustada, püsida järjekindel ja olla valmis ebamugavust taluma, sest just seal toimub kõige kiirem areng.”

2026. aasta viimane vastuvõtukatse ehk Selection Sprint toimub 20. juuli–7. august Jõhvis, Paides ja Võrus, kandideerimine on avatud 1. juunist 5. juulini. 

Septembris alustab //kood uuendatud õppekavaga, mis ühendab tehnilised oskused senisest tugevamalt päris tootearenduse, AI kasutamise ja professionaalse inseneritöö põhimõtetega. Projektipõhine õpe keskendub sellele, kuidas ehitada süsteeme ja tooteid, teha põhjendatud tehnilisi otsuseid ning töötada keskkonnas, mis sarnaneb võimalikult palju päris tootetiimi igapäevaga.