„Naljaga pooleks öeldakse, et elu kõige stressirohkemad sündmused on surm, lahutus ja remont. Kõlab dramaatiliselt, aga kes on remondi ette võtnud, teab, et see pole liialdus,“ ütleb saate „Naabrist parem“ sisekujundaja Aljona Kamenik. Tema sõnul on remont olukord, kus tuleb arvestada ootamatuste ja ülevoolavate emotsioonidega, kuid selleks, et neisse mitte uppuda, on vaja head plaani. 

Sisekujundaja sõnul sõltub remondi õnnestumine põhjalikust ettevalmistusest, mille käigus mõeldakse läbi soovitud tulemus, finantseerimine, ajakava, tööde maht ja kes töid teostab.

Remondi planeerimise esimene samm on aga unistamine, tõdeb sisekujundaja. „Selles etapis ei tasu end tagasi hoida. Hoopis vastupidi, kirja tuleks panna kõik ideed ja soovid. Kõige olulisem on mõelda tundele, mida remonditud kodu peaks endas kandma,“ kirjeldab Kamenik. 

Inspiratsiooni saamiseks soovitab ta külastada sisustussalonge ja ehituspoode, koguda pilte ja märksõnu ning koondada need ühte kohta. Inspiratsioon võib tulla ka lemmikstiilist või -värvist, mõnest erilisest esemest, kunagi külastatud ruumist, kunstiteosest, lapsepõlvemälestustest või inspireerivast disainerist. 

Visualiseeri remonditud kodu tehisaru abil

„Kui kõik ideed on korraga silme ees, on valikuid oluliselt lihtsam teha. Huvi ja oskuste korral võib proovida ka tänapäevaseid tehisintellektil põhinevaid programme ja luua oma kodust visualiseeringuid,“ lisab sisekujundaja, hoiatades samas, et see võib olla sama sõltuvust tekitav kui mööblipoodides uitamine. 

Kamenik rõhutab, et trendide jälgimine võib tunduda lihtsa lahendusena, kuid trendid muutuvad kiiresti ja soodustavad sageli mõtlematut tarbimist. „Kodu peaks peegeldama selle elanike isikupära, elulugu ja harjumusi. Olge kujundamisel natukene isekad, keegi teine seal elama ei hakka,“ ütleb ta. 

Kui siiski soovitakse ajastuvaimu tabada, on 2026. aastal märksõnadeks eraldatus, turvalisus, looduslähedus, lihtsus ja hubasus. „See on loomulik vastus maailma ebastabiilsusele ja kõrgendatud ohutundele,“ märgib sisekujundaja. Seda väljendavad soojad naturaalsed toonid, tekstuursed pinnad, naturaalne puit ja kivi, matt viimistlus ja soe valgus. 

Plaan peab olema ka väiksema remondi puhul

Sisekujundaja sõnul on oluline teha plaan ka väiksema remondi puhul. „Ka siis, kui tööd tehakse ise, tasub koostada võimalikult täpsed joonised ja mööbliskeemid ning märkida ära valgustite ja pistikute asukohad, sanitaarruumide lahendused ja plaatimisskeemid. See aitab hoida nii tööde kulgu kui ka eelarvet kontrolli all,“ selgitab Kamenik. 

Unistamise ja plaani tegemise järel on järgmine samm eelarve koostamine. Selleks tuleb emotsioonid korraks kõrvale jätta ning läbi mõelda, kui palju raha on olemas, kas on vaja lisafinantseerimist ja millised on konkreetsed kululiigid. 

„Remondi puhul on üsna tavapärane, et kogu eelarve püütakse katta olemasolevate säästudega. Aga kui säästud ära kulutatakse, siis kuidas katta ootamatusi, milleks sääste ju tavapäraselt kogutakse?“ tõstatab küsimuse Inbanki laenude valdkonna juht Evelin Rahkema. 

Eelarvet koostades tasub arvestada mitte ainult materjalikuluga, vaid ka transpordi ja logistikaga ning sisustuse ja viimistluse detailidega, mis sageli esialgsest eelarvest välja jäävad. Kui remont seda nõuab, siis ka ajutise elamispinna kuludega. 

„Remont kipub pea alati kallinema võrreldes esialgse plaaniga, ükskõik kui hästi eelarvet ka ei tehta. Tööde käigus tuleb juurde mitmeid väiksemaid kulutusi, mis üheskoos moodustavad küllaltki suure summa. Seetõttu tasub juba alguses mõelda, kuidas jagada kulud nii, et jätkata tavapärast elu ka peale remonti,“ lisas Rahkema.

Inbanki ekspert tõdeb, et lisafinantseeringu kasutamisest mõeldakse sageli kui viisist katta kulusid ainult siis, kui endal sääste napib. „Vastupidiselt võiks aga mõelda sellele, kuidas jätta oma säästud alles. Aina rohkem kasutavad tarbimislaene ja makselahendusi maksejõulised kliendid, kes soovivad oma kulusid hajutada või teha remonttööd ühe korraga ära,“ selgitab Rahkema. Ta lisab, et Inbanki värskest tarbijauuringust selgus, et 26% inimestest on kasutanud tarbimislaenu just kodu remondi või sisustamisega seotud kulutuste katteks. 

Millised tööd teha ise ja mida lasta teha professionaalidel?

Kui eelarve seda võimaldab, tasub sisekujundaja sõnul tellida tööd professionaalidelt. „Isetegemine võib olla põnev, kuid sellega kaasneb pea alati suurem ajakulu, võimalikud lisakulud vigade parandamisel, kvaliteedirisk ja ka märkimisväärne emotsionaalne koormus,“ lausub Kamenik. 

Samas võivad eelarvelised ja ajalised piirangud ning enda osavad käed veenda ka isetegemise kasuks. „Mitmeid töid võib edukalt proovida ise teha. Näiteks põrandakatete paigaldus, värvimine, tapeetimine ja isegi plaatimine on täiesti teostatav,“ ütles sisekujundaja. Küll aga soovitab ta enne teha korralik eeltöö, konsulteerida ehituspoes või tuttava ehitajaga ning otsida internetist õpetusvideosid. Lisaks ehitustöödele saab isetegemise väljakutseid nautida ka taaskasutatud mööblit või muid sisustuselemente restaureerides või ruumi tekstiile õmmeldes. 

Elektri-, sanitaar- ja ventilatsioonitööd tuleks aga kindlasti usaldada spetsialistidele, kes annavad tehtud tööle ka garantii. See võib olla oluline nii finantseerimise kui kindlustuse seisukohalt. Samuti on tööde puhul, mis puudutavad kommunikatsioone või hoone välisilmelt, vaja sageli eelnevaid lubasid ja kooskõlastusi. 

Remondi ajaks soovitab sisekujundaja võimalusel mujale elama minna. Kui see pole võimalik, tasub töid teha etapiti ehk ruumide kaupa. „Sellisel juhul tuleb remondiala korralikult isoleerida, sest ehitustolm levib muljetavaldava järjekindlusega,“ kinnitab Kamenik oma kogemuse põhjal.  

Milliste kululiikidega eelarve koostamisel arvestada?

  • Ehitus- ja viimistlusmaterjalid

  • Tööraha

  • Sisustus, sh santehnika, valgustid, uksed, mööbel, tekstiilid jne

  • Suurema remonttöö puhul ka projekteerimine (arhitekt ja insener), lammutus, load ja kooskõlastused, kommunikatsioonid (elekter, vesi, ventilatsioon, nõrkvool)

  • Varu ootamatuteks kulutusteks