“Eelmisel aastal jõudsalt kasvanud numbrid kinnitavad, et maailmas juba mõnda aega populaarsed makselahendused on nüüdseks laialdaselt omaks võetud ka Eestis ning neid kasutatakse üha enam oma kulutuste hajutamiseks. Eelmisel aastal kasvas “osta kohe, maksa hiljem” makselahenduste kasutamine üle kolme korra ning samuti selgus Inbanki ja Kantar Emori poolt läbiviidud uuringust, et iga kolmas Eesti elanik kasutas mõnd tarbimislaenu või järelmaksu võimalust,” lausus Inbanki Eesti äriüksuse juht Andrus Salusoo.
Salusoo sõnul tähendab see kaupmehele seda, et selliste maksevõimaluste pakkumisega suurendatakse toodete ja teenuste kättesaadavust, mis suurendab nii müüdavate toodete arvu kui ka ostukorvi väärtust.
Maksekeskuse müügi- ja turundusjuht Kuldar Kullasepp selgitas, et see, palju oste tehakse pangamaksena, palju krediitkaardiga ja palju “maksa hiljem” lahendustega varieerub ja sõltub suuresti nii kaupmehe ärivaldkonnast kui ka tema klientidest. “Kuna “maksa hiljem” lahendusi kasutatakse eelkõige kõrgema ostukorviga segmentides nagu vaba aeg, aksessuaarid, rõivad, mööbel ja elektroonika, võib nende osakaal sõltuvalt valdkonnast olla 5–15% või mõnel kaupmehel ka rohkem,” tõi Kullasepp välja.
“Osta kohe, maksa hiljem” lahendustega sooritatakse 10% ostudest
Keskmiselt tasub Maksekeskuse statistikale toetudes “osta kohe, maksa hiljem” lahendustega iga kümnes tarbija. Makselahenduste suur kasv on toimunud n-ö universaalkategoorias, ehk kauplustes ja e-poodides, mis müüvad eri kategooriate tooteid, ning kus keskmise ostukorvi maksumus on suurem.
“Samuti mööblipoed, kus ostusummad ulatuvad mitmete tuhandete eurodeni, mida on klientidel keeruline ühe korraga välja käia. Eelkõige on see seotud siiski mugavusega, ent ka psühholoogiliselt on tarbijal ostuotsust lihtsam teha, kui ta ei pea kogu summat korraga välja käima. Järelmaksu ees omab selline makseviis eelist, sest lahenduse kasutamisega ei kaasne tarbijale mingeid lisakulusid ega intressi - näiteks 600 eurose ostu puhul tasud kolme kuu vältel korraga 200 eurot kuus,” selgitas Salusoo, kelle sõnul on makselahendustega täna võimalik oste teha peaaegu igas suuremas ostukohas.
Kullasepa hinnangul on siinkohal kaupmehe jaoks oluline kaaluda kahte aspekti: esiteks makseviisidega seotud kulusid ja teiseks tarbijate ootusi. “Just viimane on see, kus “osta kohe, maksa hiljem” toob kaupmehele olulist lisaväärtust, sest see aitab suurendada klientide ostuvalmidust, andes neile võimaluse sooritada ost, mis muidu jääks tegemata. Lisaks võivad makselahendused motiveerida kliente ostma kvaliteetsemaid ja kallimaid tooteid või lisama ostukorvi rohkem kaupu,” lisas ta.
Kas nutikad uued makselahendused kaotavad turult järelmaksu?
Siiski nentis Kullasepp, et “osta kohe, maksa hiljem” lahendus on kaupmehele kulukam kui näiteks pangamaksed. “See võib olla põhjus, miks kõik poed seda lahendust täna ei paku. Oluline on siinkohal mõista, et “maksa hiljem” lahendus ei konkureeri pangamaksetega, sest selle kasutajad on pigem need, kes muidu ostu ei teeks. Seega ei tähenda “maksa hiljem” pakkumine kaupmehe jaoks olemasolevate müükide kallimaks muutumist, vaid uute müügivõimaluste teket, mis muudab makselahenduste pakkumise kaupmehe jaoks kasumlikuks,” ütles Kullasepp.
Nii Inbanki kui Maksekeskuse esindajad nentisid, et hoolimata “osta kohe, maksa hiljem” jõudsast kasvust ei kao järelmaks turult kusagile, kuna teenus uueneb vastavalt klientide tarbimisharjumustele ning tegemist on suuremate ostude finantseerimiseks mõeldud lahendusega. “Kindlasti on mõlemal oma koht - järelmaks sobib pikema tagasimakse perioodi jaoks, samas kui “osta kohe, maksa hiljem” lahendus pakub lühemaajalist paindlikkust,” lisas Salusoo.
