„Kui varem oli näiteks auto omamine paljudele iseenesestmõistetav, siis nüüd võib märgata üha rohkem inimesi, kes on auto ostmise asemel rentinud – kas pikaajaliselt või vajaduspõhiselt lühirendi näol. Samasugust suundumust on märgata ka teistes sektorites, kus tarbijad soovivad vältida suuri algkulusid ning säilitada finantsilist paindlikkust,“ lausus Andrus Valma.
Ka Piret Paulus kinnitas, et eestlaste huvi paindlike makselahenduste ja renditeenuse järele on kasvavas trendis ning lausa kolmandik eestlastest peab renditeenuse võimalust oluliseks. Inbank on nutitelefonide renditeenust pakkunud juba 2023. aasta sügisest, mille järel on rendinimistusse lisandunud ka sülearvutid, nutikellad ja tahvelarvutid.
„Telefonide puhul näeme, et tarbijad on rendimudeli omaks võtnud - Inbanki rendiportfellist moodustavad kaks kolmandikku just nutitelefonid. Siiski on keskkonnamõjusid arvesse võttes renditeenuse potentsiaal tulevikus veelgi suurem," tõdes Paulus.
Ka Valma hinnangul ei leidnud täisteenusrendi kontseptsioon Eestis algselt kohe laiemat poolehoidu, kuid viimastel aastatel on turuhoiakud oluliselt muutunud. Ainuüksi Mobire autopark on 2020. aasta algusest kasvanud 1700 autost 5000 autoni.
Tarbijate mõtteviis on muutumas
Kümnendi eest oli auto omamine paljude jaoks staatuse sümbol, kuid tänapäeval on tarbijate mõtteviis muutumas. Kui täna on Euroopas suurem osa uutest sõidukitest soetatud omandisse, siis Deloitte raportis prognoositakse, et 2030. aastaks moodustavad renditeenused eraisikute uute sõidukite registreerimisest koguni 21%.
Eesti üks juhtivaid täisteenusrendi pakkujaid Mobire näeb selget trendi: inimesed eelistavad üha enam paindlikke ja kuluefektiivseid lahendusi, mis ei nõua suurt alginvesteeringut ega too kaasa ootamatuid väljaminekuid. Automaksu tulekuga on ka uute autode ostmine vähenenud, kuid täisteenusrendi numbrid püsivad endiselt stabiilsed.
“Kui varem tähendas auto omamine kindlustunnet ja prestiiži, siis täna küsivad tarbijad üha sagedamini, kas neil on mõistlik siduda märkimisväärne summa kiiresti väärtust kaotava vara külge. Selle asemel nähakse autot pigem igakuiselt hallatava teenusena – täpselt nagu telefoni- või voogedastustellimust,” selgitas Mobire tegevjuht Andrus Valma.
Noorem põlvkond ei ole enam asjade omamise usku
Valma hinnangul on see muutus autosektoris osa laiemast ühiskondlikust trendist, kus tarbijad eelistavad omamise asemel teenuseid, mis pakuvad paindlikkust ja vabadust finantsiliselt ratsionaalsemaid otsuseid langetada. Enim on seda muutust märgata just noorema põlvkonna seas, kes ei ole enam nii auto omamise usku kui vanem generatsioon – autot kasutatakse eesmärgipärasemalt ja planeeritud sõitude tegemiseks, mitte nii palju igapäevaseks liikluseks.
Pauluse hinnangul kehtib sarnane mõttelaad ka elektroonikale. “Noorte puhul on välja kujunenud harjumus nutitelefone keskmiselt iga kahe aasta tagant välja vahetada, sest uusimad mudelid annavad võimaluse kasutada kõige uuemaid tarkvaralisi lahendusi. Iga paari aasta tagant telefoni vahetamine on paraku üsnagi kulukas, rentimine jällegi ligi kolmandiku võrra soodsam, mistõttu on see mugav ja soodsam viis kasutada alati uusimat seadet,” tõi Inbanki äriarenduse juht välja.
Renditeenus aitab vähendada CO2 jalajälge
Väikeelektroonikaseadmete rentimise trendi toetab tootjatele suunatud Euroopa Liidu regulatsioon, mis ütleb, et elektroonikat tuleb rohkem väärindada, mitte muuta seadmeid pärast esimest kasutuskorda prügiks. „Kui vana auto reeglina aia nurka seisma ei jää, siis väikeelektroonika puhul on seis teine – vanad seadmed jäävad tihtilugu sahtlipõhja tolmu koguma ning koguni 54% eestlastest jättis oma viimase nutitelefoni koju seisma,“ nentis Inbanki äriarenduse juht.
Ta toonitas, et renditeenus tähendab nii tarbija kui ka kaupleja jaoks, et seadmed saavad alati uue elu ja ei muutu juba pärast esimest kasutajat prügiks - seega aitab igaüks, kes suunab seadmed taaskasutusse kas iseseisvalt või läbi renditeenuse, vähendada ka CO2 jalajälge
