1. Hinda maja ja ruumide soojapidavust
Maja soojapidavuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii hoone kvaliteeti kui ka ehitises kasutatud soojustusmaterjalide tehnilisi andmeid. Pööninguga eramajades on võimalik parandada soojapidavust katusealuses sellega, kui lisada soojustusmaterjali, näiteks puiste- või kivivilla. Soe õhk kipub välja minema just katuse kaudu, mida ilmestavad talvel katuseräästasse tekkivad jääpurikad.
Eraldi tasub vaatluse alla võtta maja fassaad ja vundament. Maja korralik soojustamine aitab küttekuludelt kokku hoida umbes 40%. Just fassaadi õige soojustamine on olulisim kokkuhoiukoht. Ka halvasti soojustatud vundament tekitab märkimisväärse soojakao. Kui terve fassaadi soojustamine on üsna kulukas ettevõtmine, siis vundamendi soojustus on enamasti taskukohasem.
2. Vaheta iganenud aknad-uksed
Kodu energiatõhususe parandamisel on olulised ka aknad ja uksed. Akende soojakadu on 3–4 suurem kui seintel ehk mida suurema osa välisseintest moodustavad aknad, seda suuremad on soojakaod. Akende endi soojapidavus sõltub aga nii klaasikihtide arvust kui ka raamidest ja tihenditest. Energiatõhusust aitab suurendada ainuüksi vanade akende tihendamine ning katkiste klaaside ja irvakil uste väljavahetamine. Kui aknad-uksed on aga juba väga väsinud, siis tasub kaaluda uute kolmekordsete akende ja paremini sooja pidavate uste paigaldamist.
3. Vaheta välja küttesüsteem
Koduses majapidamises on päikesepaneelid parim ja lihtsaim viis hakata ise 100% puhast energiat tootma ning seeläbi elektrikuludelt kokku hoidma. Sääst tuleb nii elektrihinna ja võrgutasu kui ka riiklike maksude arvelt, kogu ülejääva elektri saab aga võrku tagasi müüa.
Lisaks päikesepaneelidele pakub soodsamat küttehinda maasoojuspump, mis on elektriküttega võrreldes neli korda efektiivsem. Kuna maasoojuspump kasutab kütmiseks maapõue salvestunud energiat, on see vägagi keskkonnahoidlik. Samuti soojendab maaküte tarbevett säästlikumalt kui elektriboiler ning selle kasutusiga küündib 25 aastani. Samas tuleb aga arvestada, et maakollektori paigaldamiseks peab maja ümber olema umbes 600 m2 suurune maa-ala ning kollektori paigaldamine eeldab ulatuslikke ehitustöid.
Väiksema küttevajaduse katmiseks või lisakütteks sobib hästi kas õhk- või õhk-vesisoojuspump. Näiteks kui keskmine soojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, siis kasutab ta selleks vaid 1 kWh elektrit ja ülejäänu on õhust saadav tasuta soojusenergia. Elektriküttega võrreldes hoiab soojuspump elektrikuludelt kokku kuni 80%. Kuigi õhksoojuspump on nimetatud lahendustest kõige soodsam ja lihtsam viis küttekeha väljavahetamiseks, tuleb tähele panna, et see sobib paremini avatud planeeringuga ruumi. Kuigi õhk-vesisoojuspumpa on võrreldes maaküttega lihtsam paigaldada, eeldab see samuti ulatuslikke ehitustöid, et soojuspumpa radiaatorite või põrandakütte süsteemiga ühendada.
Kasulikud nipid kodu elektriarve vähendamiseks:
Vaheta senine küttelahendus kuluefektiivsema, nt õhksoojuspumba, õhk-vesisoojuspumba või maakütte vastu.
Võta pistikust välja seadmed, mida parasjagu ei kasutata. Ooterežiimil seadmete energiakulu moodustab kuni 10% elektriarvest.
Elektritarbimine väheneb, kui alandad veeboileri, (nõude)pesumasina, põrandakütte ja/või elektril töötava kütteseadme temperatuuri paari kraadi võrra.
Mida kõrgem on kodumasina energiaklass, seda vähem see elektrienergiat tarbib. Seadme ostuhind võib küll kallim olla, kuid see väljaminek tasub end tulevikus ära.
Tavalised hõõglambid võiks vahetada keskkonnahoidlike ja väiksema energiatarbimisega LED-lampide vastu.
Kui ostad börsihinnaga elektrit, saad tarbimise soodsamatele tundidele ajastada. Mitmed uuemad kodumasinad ja kütteallikad teevad seda juba automaatselt
Artikkel valmis koostöös Kaamos Ehituse ehitusjuhi Marek Korbelaineniga ja Eesti Energia Eesti turu juhi Dajana Tiitsaarega.
