Kõiki fossiilkütustega töötavaid katlaid tuleb hooldada igakuiselt või iganädalaselt. Kütuse kvaliteedist sõltuvalt võib küttekeha vajada hooldust lausa korra nädalas. Ka kaminate, ahjude ja puitu põletavate katelde puhul on hooldus kütteperioodil iganädalane ning lisaks võib hooldustööde hulka arvestada ka regulaarse korstnapühkimise. Tihtilugu on küttekehad aastaid hooldamata ja siis ollakse üllatunud, kui arved muudkui kasvavad. Hoolduse regulaarsuse ja küttearvete suuruse vahel on otsene seos, mida ei tasu alahinnata.
Ainukesed lahendused, mis ei vaja iga-aastast kütuse varumist, on soojuspumbad või gaasiküttel põhinevad süsteemid ning samuti kaugküte. Kõigi ülejäänud lahenduste, näiteks ahjude, kaminate, pelleti-, diisel-, kivisöe- ja halupuukatelde puhul tuleb igal aastal panustada aega ja raha, et vajalik kütus või küttematerjal olemas oleks. Katlad ja soojuspumbad on üks osa terviklikust küttesüsteemist – suurt rolli mängib kogu ülejäänud soojuse edasiandmiseks välja ehitatud lahendus, olgu selleks siis radiaatorid või põrandaküte. Oluline on jälgida, et soojus jõuaks kadudeta küttesüsteemini ning süsteem suudaks seda tõhusalt edasi anda.
Vanemates radiaatorkütte süsteemides on sageli katlakivi see, mis piirab vee läbivoolu ning sellega ka soojuse edasikandmist süsteemile. Kui pole soovi kogu süsteemi välja vahetada, siis on alati võimalik seda pesta, mis parandab vee läbivoolu. Põrandakütte puhul peab kindlasti jälgima, kuidas on torustik põranda alla keritud ja et põrand oleks alt piisavalt soojustatud.
Küttesüsteemi väljavahetamiseks tasub kaaluda panga abil finantseerimise võimalusi. Tehtud investeering võib üsna kiiresti ära tasuda, sest küttesüsteemi renoveerimisel saab energiat kokku hoida kuni 30%. Artikkel valmis koostöös ABC Kliima müügijuhi Indrek Blaubergiga.
