Rademari kategooriajuhi Ragnar Pruunsi sõnul eelistavad Eesti tarbijad universaalseid spordijalatseid, mis ei ole mõeldud ühe kindla spordiala harrastamiseks, vaid sobivad nii igapäevaseks liikumiseks, kergemaks treeninguks kui ka vaba aja veetmiseks. “Sageli valitakse mudel, mida saab kanda ka teksade ja muu igapäevase riietusega,” ütles Pruuns. Regulaarseks jooksmiseks või intensiivsemaks treeninguks tasub siiski valida konkreetseks tegevuseks loodud mudel.
Pruunsi sõnul on Eesti tarbijad praegu väga hinnatundlikud ning jälgivad tähelepanelikult sooduspakkumisi. Leidub isegi juhtumeid, kus juba ostetud kaup tagastatakse, sest sama mudel jõuab vahetult pärast ostu allahindluskampaaniasse. „Täishinnaga spordikaupu ostetakse varasemast vähem. Seda mõjutavad nii majanduslik ebakindlus, tarbijate ettevaatlikum ostukäitumine kui ka hinnatõusud teistes igapäevastes kuludes. Samas näeme esimesi märke olukorra stabiliseerumisest,“ lisas Pruuns.
Tema sõnul ei tähenda taskukohasem jalats automaatselt, et tegemist oleks halva või ebakvaliteetse tootega. Erinevus seisneb sageli kasutatud materjalides ja tehnoloogiates. „Kallimates mudelites kasutatakse üldjuhul rohkem tehnilisi lahendusi ning kergemaid, vastupidavamaid või paremini toestavaid materjale. Soodsamates jalanõudes on konstruktsioon lihtsam, näiteks kasutatakse tavalisemat vahttalda ja pealismaterjali,“ selgitas Pruuns.
Kallimate jalatsite puhul kasutatakse Rademari sõnul järjest enam ka võimalust ostusumma mitmeks osaks jagada. Selliste makselahenduste kasutamine sõltub tugevalt hooajast ning kasvab eelkõige sügisel ja talvel, kui ostetakse rohkem talve- ja spordijalatseid. Seda kinnitab ka Inbanki statistika, mille kohaselt on spordipoes „maksa hiljem“ lepingute arv 2026. aasta senise perioodi jooksul kasvanud 71 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Seejuures on keskmine ostukorv püsinud samal tasemel.
Inbanki Eesti äriüksuse juhi Hanno Ladvase sõnul on Eesti tarbijate ostukäitumine pigem vajaduspõhine. Ettevõtte uuringus nimetas 32 protsenti vastanutest finantseerimise kasutamise peamiseks põhjuseks ootamatuid väljaminekuid. “Ka makseviis mõeldakse sageli läbi juba enne ostu. See näitab, et inimesed mõtlevad koos ostuga varakult läbi ka selle, kuidas selle eest tasuda,“ märkis Ladvas.
Hinna kõrval mõjutavad jalatsivalikut disain ja trendid. Eriti vabaajajalatsite puhul mõjutavad eelistusi tugevalt hooajalised trendid, tuntud kaubamärgid ja populaarsed mudelid. Eesti tarbijate valikud on Pruunsi sõnul sellest hoolimata üsna praktilised. “Enamasti eelistatakse tumedamat tooni jalatseid, näiteks musta, tumesinist, tumerohelist ja oliivrohelist, sest need sobivad Eesti muutliku ilmaga ega määrdu nii kergesti,” selgitas Pruuns. Alles seejärel tunneb tarbija huvi jalatsi materjali ja teiste omaduste vastu. “Niiskuskindlad või ilmastikukindlad jalatsid võivad olla tavalisest mudelist kallimad, kuid tasuvad end ära, kui jalanõusid kasutatakse sageli vihmase või lörtsise ilmaga,” lisas ta.
Võimalusel tasub konkreetse spordiala jaoks valida siiski selleks mõeldud jalats
Kuigi Eesti tarbija eelistab universaalseid mudeleid, sobivad jooksmiseks, jõusaalis treenimiseks, matkamiseks ja igapäevaseks liikumiseks erinevate omadustega jalanõud.
Jooksujalatsite puhul on oluline pehmendus, stabiilsus ja jala liikumist toetav konstruktsioon. Kõrgema hinnaklassi mudelid on sageli kergemad ning neis kasutatakse vahtmaterjale, mis aitavad parandada jooksutunnetust. Võistlusjalatsites võidakse kasutada ka süsinikkiust plaati, mis teeb jalatsi kergemaks.
Treeningjalatsid on seevastu mõeldud eelkõige jõusaali ja rühmatreeningutesse. Nende tald on tavaliselt madalam ja stabiilsem, et jalg püsiks harjutuste ajal kindlalt paigal.
Matkajalatsite puhul tuleks tähelepanu pöörata talla mustrile ja pidavusele. „Matkajalatsite tald ja selle kummisegu on loodud ebatasasel ning libedal pinnal liikumiseks. Sileda tallaga vabaajajalats võib linnas olla mugav, kuid keerulisemale matkarajale sellega minna ei tasu,“ ütles Pruuns.
„Kõige sagedasem viga on vale suuruse ostmine või see, et jalatseid ei proovita piisavalt põhjalikult. Jalanõu peab olema mugav juba proovides, mistõttu tasub katsetada mitut suurust ja nendega veidi ringi kõndida. Jälgida võiks, kas kand püsib paigal, varvastel on piisavalt ruumi ning jalats ei pigista ega hõõru,“ soovitas Pruuns ja rõhutas, et ka korralikud spordijalatsid ei kesta igavesti.
